Aarnes on katkine mina.

On MI ja on NA.

MI on vaikselt ukse raamistikus ja väriseb külmast,

vaatab otse ja näeb,

et Tema vaatab raamides otse,

tunnetavad üksteise pilke ka kõige kaugematelt kaugustelt, lähedasena.

NA läheks läbi tule ja peatuks seal

ning läheks leekides suitsevana tema juurde

ja põletaks Tema ühena tuhaks.

Tuhk imaks vee ja muutuks sogaks,

millest vooolitakse ajapikku kuju,

mis päikese käes kuivab kestvaks kestaks.

Pikapeale see hakkab murenema ja tükkideks kukkuma

kuid see, mis sealt välja tuleb,

seda Aarne veel ei tea.